Armsa öökapi viimistlus oli omadega läbi. Kulumisjälgi oli näha pea igal pinnal. Kahjustada oli saanud kapi pealispind, küljedetailid ja kõige õnnetumas seisus olid jalad. Algupäraselt oli kapi viimistlemiseks kasutatud kergelt toonitud lakki.
Vana viimistlus kraabiti maha ja kapp sai korraliku lihvi. Seejärel läks kapp uue viimistluse alla, seekord aga toonimata lakiga, et kasevineeri ja pähkispooni kontrast saaks eriti uhkelt esile. Kõige lõpuks vajasid kapiukse hinged sättimist, et uks taaskord ladusalt kinni käiks.
