Pähklipuust kapi restaureerimine: spooniparandused ja viimistlus
Restaureerimise eesmärk oli taastada kapi esialgne tagajalgade kõrgus, parandada spoonikahjustused ja taastada viimistlus, säilitades spooni ajalooline paatina.
Restaureerimise eesmärk oli taastada kapi esialgne tagajalgade kõrgus, parandada spoonikahjustused ja taastada viimistlus, säilitades spooni ajalooline paatina.
Teisest maailmasõjast väljus juugend riidekapp tugeva mälestusega, mis väljendub kuuliaukudena vasakpoolses ukses, küljes ning kapi krooni parempoolses osas. Mis täpselt juhtus, jääb salapäraselt vaid kapi enda teada. Juugend kapi restaureerimine algas seisukorra analüüsist.
Väike tammepuidust söögiriistade kapp tuli töökotta päris mitme murega. Viimistlus oli kulunud, ühed sahtlid kiilusid kinni ja teised jällegi ei püsinud siinidel. Kapi korpuses olid kuivamispraod ja seda oli püütud naeltega parandada.
Kohvilaud oli läbi teinud mitu muutumismängu. Küll oli see värvitud sinakasroheliseks ning hiljem jälle värv maha võetud. Kuigi värvi eemaldamisel oli tehtud väga hea töö, oli see siiski oma jälje jätnud.
Riiuli seikleja hing on viinud ta rännakud lausa ookeani taha Ameerikasse. Onu Sami juurde jõudes oli juugend riiul seljatanud sajandi jagu eluaastaid, mistõttu võttis kohalik maavärin jalgadest viimasegi jõu. Kui pererahvas Eestisse tagasi kolis, võeti vana sõber kaasa ja põdurake toodi meie juurde taastuma.
Tugitooli suurimad mured oli äramurdunud käetugi ja puuduvad ilunaelad. Seekord vana viimistlust päris maha ei võetud, sest oli soov jätta alles tooli ajalooline hõng.