Neerulaua disain sündis 1960. aastatel disainer Are Kala sulest ja mudeli nimeks sai M-80. Käesoleva laua näol on tegemist pisut hilisema Valga Mööblivabriku toodanguga Seisukord enne neerulaua restaureerimist pealmine plaat valmistatud pöögi naturaalspooniga kaetud puitlaastplaadist; jalad on värvitud ja valmistatud täispuidust; detailid liimitud kondiliimiga; laua aluspinnal vabriku märgis “Valga Mööblivabrik”; jala otsad on veekahjustusest pundunud, …
Restaureerimise eesmärk oli taastada kapi esialgne tagajalgade kõrgus, parandada spoonikahjustused ja taastada viimistlus, säilitades spooni ajalooline paatina.
Söögilaua ümber käib kogu kodune elu. Küll me sööme selle ümber, mängime lauamänge, joonistame, õpime või isegi harrastame selle peal käsitööd. Seetõttu on laua pealmise viimistluskihi kulumine väga levinud probleem.
Kartoteegikapp on toodetutud 1960. aastatel Rootsis, Åtvidaberg mööblitehases. Kapi teevad eriliseks selle täielikult väljatõmmatavad puidust siinid.
Oma olemuselt on see kapp korraga peen ja robustne. On ilmselge, et selle meisterdamisel on arvestatud, et lõppviimistluseks on värv ja mõned peendetailid joonistatakse välja hoopis linaõlikitiga. Nii on näiteks tehtud ukseraami sisenurgad ja ukse ja külgede põik- ja püstpuude liitumiskohad. Pärast korpuse lahti võtmist ja uuesti liimimist haigutas nendes kohtades tühjus, mis sai hiljem …
Soovid ilusast diivanilauast lugeda? Saab-saab. Ainult, et enne ma ohin. Õige pisut. Oh, kassid-kassid-kassid. Mis me nendega teeme? Nad on stiilsed, nad on ilusad. Nad on nagu Terry Pratchett on kirjutanud: Kui kassid näeksid välja nagu konnad, saaksime me aru, millised vastikud, julmad väikesed värdjad nad on. Stiil. Vaid seda inimesed mäletavad.” Granny Weatherwax, “Lords …
Armas painutatud terasjalgade ja vineeristmega pink sattus meie kätte, sest oli langenud kutsika ohvriks. Kuid sellele juhtumile eelneb põnev sünnilugu.
Käsitööna meisterdatud kapi korpus on ühendatud poolpeittapiga. Nii kapi korpus kui ka uksed on valmistatud laialipilisest liimpuitkilbist. Kapi jalad on kandilised, servad on kumerdatud, andes sellele pisut funktsionalistliku mulje.
Toolid on valmistatud kase täispuidust ja seljatugi on vormitud saarespooniga kaetud vineerist. Tooli parandamine algas vana viimistluse eemaldamisest, tappide liimimisest ja puhastamisest ning seejärel viimistlesime toolid uuesti. Seljatoe painutatud vineer sai enne lakkimist kerge tooniva viimistluskihi, et lõpptulemus oleks ühtlasem.
Kohvilaud saabus meile tugeva veekahjustusega. Viimistlusest ega pealmisest spoonist polnud enam suurt midagi järgi. Laua spooni vahetamine oli restaureerimistööde esimene samm.
Teisest maailmasõjast väljus juugend riidekapp tugeva mälestusega, mis väljendub kuuliaukudena vasakpoolses ukses, küljes ning kapi krooni parempoolses osas. Mis täpselt juhtus, jääb salapäraselt vaid kapi enda teada. Juugend kapi restaureerimine algas seisukorra analüüsist.
Lahtikäiv söögilaud vajas spooniparandusi, uut viimistlust ja siinide reguleerimist.
Töökotta saabus vaid unistus lillepostamendist – kaks jalga olid puudu, spoon oli lahti, pealmine plaat oli juppideks ja pehkinud. Meie abiga sai unistus lillepostamendist teoks.
NSVL-aegse voodipesukapi restaureerimine: laki eemaldamine, spooniparandused, uuesti lakkimine ja uute ajastutruude kapinuppude paigaldamine.
Väike tammepuidust söögiriistade kapp tuli töökotta päris mitme murega. Viimistlus oli kulunud, ühed sahtlid kiilusid kinni ja teised jällegi ei püsinud siinidel. Kapi korpuses olid kuivamispraod ja seda oli püütud naeltega parandada.
Gloobuse jalad ja vasetatud metallosa on puhastatud ja uuesti viimistletud. Osa gloobuse kaardist oli lahti pudenenud. Puuduvad kaardiosad on taastatud segatehnikas.
Kohvilaud oli läbi teinud mitu muutumismängu. Küll oli see värvitud sinakasroheliseks ning hiljem jälle värv maha võetud. Kuigi värvi eemaldamisel oli tehtud väga hea töö, oli see siiski oma jälje jätnud.
Riiuli seikleja hing on viinud ta rännakud lausa ookeani taha Ameerikasse. Onu Sami juurde jõudes oli juugend riiul seljatanud sajandi jagu eluaastaid, mistõttu võttis kohalik maavärin jalgadest viimasegi jõu. Kui pererahvas Eestisse tagasi kolis, võeti vana sõber kaasa ja põdurake toodi meie juurde taastuma.
Armsa öökapi viimistlus oli omadega läbi. Kulumisjälgi oli näha pea igal pinnal. Kahjustada oli saanud kapi pealispind, küljedetailid ja kõige õnnetumas seisus olid jalad. Algupäraselt oli kapi viimistlemiseks kasutatud kergelt toonitud lakki.
Õnnetul järil jalad loksusid all ja polstrist polnud enam midagi järele jäänud. Nõukaaegne järi sai läbi antiigi võtmes restaureerimise uuele elule.
Tugitooli suurimad mured oli äramurdunud käetugi ja puuduvad ilunaelad. Seekord vana viimistlust päris maha ei võetud, sest oli soov jätta alles tooli ajalooline hõng.
Järil eemaldati vana viimistlus ja parandati, tugevdati ning liimiti tapid. Järi sai uue põhjaplaadi ja polstri. Viimistluseks linaõlivärv.
Mõlema eseme viimistlus vajas uuenduskuuri. Eestiaegse laua tapid olid lahti ja jalgade treitud “munad” puudusid osaliselt, samuti oli jalutama läinud laua sahtel. Tool kõikus ja istmeosa riie vajas vahetamist.
Järil puhastati ja parandati tapid ning eemaldati vana viimistlus. Lisaks sai järi uue polstri ja viimistluse linaõlivärviga.
Kummut on toodetud Ulferts, Tibro tehases 1950/60-datel aastatel. Disaini loojateks olid Sten Engdahl ja Tage Olofsson. Väärikas kummut oli oma 50 eluaasta jooksul palju näinud ja vajas noorenduskuuri. Iluravi said kulunud, kriimuline ja tassijälgedega viimistlus, katkised sahtlipõhjad, muljutud sahtlinurk ja pealisplaat.