Oma olemuselt on see kapp korraga peen ja robustne. On ilmselge, et selle meisterdamisel on arvestatud, et lõppviimistluseks on värv ja mõned peendetailid joonistatakse välja hoopis linaõlikitiga. Nii on näiteks tehtud ukseraami sisenurgad ja ukse ja külgede põik- ja püstpuude liitumiskohad. Pärast korpuse lahti võtmist ja uuesti liimimist haigutas nendes kohtades tühjus, mis sai hiljem uuesti kitiga täidetud.
Mis me vitriinkapiga tegime?
Selle kapi restaureerimise eesmärk oli puidu muster esile tuua. Aga nagu nende asjadega ikka, selgus tööprotsessi käigus erinevaid vigu. Nägime ette, et uks ei käi korralikult ja on tappidest lahti. Tegelikult oli liimist lahti terve kapi korpus. Kapp sai detailideks võetud ja uuesti kinni liimitud, sh kapi põhi. Lahtivõtmine tõi aga välja kahjurite poolt puretud detailid. Tagaselja vineer vajas vahetamist. Mõeldud, tehtud. Uksele endale tuli pisut puitu juurde liimida, et ukse ja karkassi vaheline vahe väiksem oleks.
Varasemalt olid kapile pandud uued klaasiliistud. Uuem puit on aga oluliselt heledam. Need sai ülejäänud kapiga sarnast tooni toonitud, et oleks ühtlasem üldmulje. Ukse klaasiliistud tihendasime linaõlikitiga, et ukse kinni-lahti tegemisel klaas ei kliriseks. Kõige lõpuks poleerisime metallmanused.
Tulemus on Sinu ees!
Väike vitriinkapp 
